Euroopa Komisjon avaldas veebruari lõpus kobarettepanekud ehk omnibus-paketi ESG aruandluse leevendamiseks. See mõjutab sadu Eesti ettevõtteid. Kirjutame detailselt lahti, mida tahetakse muuta ja kuidas erineb see praegustest nõuetest.
Euroopa Komisjon avaldas veebruari lõpus ettepanekud, kuidas vähendada ESG aruandluse koormust. Audiitorfirma PwC esindajad tervitavad otsust, kuid tõdevad, et paljud suurfirmad on juba mahuka töö ära teinud. Mis edasi, selgitavad Merili Vares ja Janno Hermanson.
Euroopa Komisjon tegi veebruari lõpus ettepaneku muuta kestlikkusaruandluse direktiivi ja määruseid. Kinnituse korral muudavad need ressursimahuka kestlikkusaruandluse senist ulatust ja korda. Nii saavad ettevõtjad senisest enam suunata investeeringuid kestlikku innovatsiooni ja tehnoloogiatesse, kirjutab kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul.
Euroopa Komisjon avaldas 26. veebruaril, nagu lubatud, kestlikkusaruandluse kärpeettepanekud ehk nn omnibus-paketi. Selle jõustumisel väheneks ettevõtete iga-aastane halduskoormus hinnanguliselt 6,3 miljardi euro võrra. Ilma omnibus-paketita on ELi varasemate otsustega tekitatud kestlikkusaruandluse halduskoormus ligikaudu 10 miljardit eurot aastas.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.