Euroopa Komisjon esitaski kestlikkusaruandluse kärpeettepaneku, alla 1000 töötajaga ettevõtetel lootus pääseda

Euroopa Komisjon avaldas veebruari lõpus kobarettepanekud ehk omnibus-paketi ESG aruandluse leevendamiseks. See mõjutab sadu Eesti ettevõtteid. Kirjutame detailselt lahti, mida tahetakse muuta ja kuidas erineb see praegustest nõuetest.

Euroopa Komisjon avaldas veebruari lõpus ettepanekud, kuidas vähendada ESG aruandluse koormust. Audiitorfirma PwC esindajad tervitavad otsust, kuid tõdevad, et paljud suurfirmad on juba mahuka töö ära teinud. Mis edasi, selgitavad Merili Vares ja Janno Hermanson.

Euroopa Liit on hakanud kestlikkuspoliitikat oluliselt lõdvendama. Pika ESG kogemusega Nelli Pormeister rõõmustab, kuid tõdeb, et enne leevendusi on vaja üle elada raske ja segane aeg.

Euroopa Komisjon tegi veebruari lõpus ettepaneku muuta kestlikkusaruandluse direktiivi ja määruseid. Kinnituse korral muudavad need ressursimahuka kestlikkusaruandluse senist ulatust ja korda. Nii saavad ettevõtjad senisest enam suunata investeeringuid kestlikku innovatsiooni ja tehnoloogiatesse, kirjutab kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.