Digitaalne lonkamine seab ohtu kogu meie e-riigi

Eile Swissotelis toimunud ekspordikonverentsil "Made in Estonia" vaadati tagasi mullusele rekordilisele ekspordiaastale. Sõnavõttudest vormus välja ka kaks põhiväljakutset: meie suurima sektori, töötleva tööstuse digitaalne mahajäämus võrreldes muu Euroopaga ning tootevargused eeskätt Aasia suurturgudel.

Ekspordinäitajate poolest rekordiliseks kujunenud aastale tagasi vaadates juhtis avasõnad öelnud majandus- ja info tehnoloogiaminister Urve Palo positiivse kõrval tähelepanu ka väljakutsetele. „Peaksime mõtlema rohkem valmistoodete tootmisele. Samuti on meie suurima sektori, töötleva tööstuse tootlikkus napilt 50 protsenti Euroopa Liidu keskmisest,“ tõi Palo välja. Näiteks loodi 2017. aastal juurde 770 uut eksportivat ettevõtet, kuid 70 protsenti meie kogu eksportkaubast on vaid sisend lõpptoodangusse.

Palo rõhutas ka avaliku ja erasektori koostöö vajadust ning lisas, et riigil on kavas suurendada messitoetusi ning rakendada arendusmeedet „Minu esimene toode“.

Meie neljandaks ekspordipartneriks tõusnud Saksamaa töötlevas tööstuses ja logistikas on digilahendused tootmisprotsessides ammune traditsioon, ning see kajastub selgelt ka nende konkurentsivõimes. „Selline tendents Eesti eksporti ja majanduskasvu ei toeta. Suures pildis võib e-riigi positiivse kuvandi mull isegi lõhkeda,“ leidis Mägi.

Tootevargus kui ohtlik viirus

Teine väljakutse, millega ekspordi kasvades ja sihtturgude mitmekesistudes rinda pista tuleb, on oma toodete kaitsmine koopiamasinate eest. Siin pole küsimus mitte vahetarbija mõjus brändile – seda polegi Baltika ASi brändingu arendusdirektori Maire Milderi sõnul võimalik lõpuni kontrollida –, vaid jutt käib otsestest tootevargustest. Eriti, kui tegu on hiidturgudega, nagu näiteks Hiina.

Kopeerimisega seotud tootevarguse näide on hiljutisest kogemusest tuua ka pakiautomaate tootval ASil Cleveron. „Brüsselis toimunud messil filmisid hiinlased meie toote kokkupanekuprotsessi. Koju minnes tehti video põhjal tootest koopia. Nagu sellest vähe, patenteeriti see ka ära,“ meenutas Cleveroni juhatuse esimees Arno Kütt.

Parim rohi sellise parasiitviiruse vastu on Küti soovitusel kiirem tootearendus – et olla koopiavabrikutest mitu sammu ees.