Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld: suurim jalajälg tuleb metaaniheietena lehma suust ja saba alt

Ehkki põllundusettevõtetele on jätkusuutlikkus üha olulisem prioriteet, siis suuremat pilti vaadates on Mulla sõnul peamised takistused puudulikes teadmistes ja tehnoloogia arengus. “Eestis puudub veel teadmine, kuidas täpselt keskkonnamõju vähendada ja kuidas teatud tehnoloogiad valdkonnas toimivad," ütles ta.

Vastutus keskonnahoiu ja heaolu eest on aga Agrone Grupil suur ja seda jälgitakse igapäevastes tegevustes, näiteks analüüsitakse nii tootehindu kui jälgitakse ökoloogilisi mõjusid tootmisprotsessides. "Aastal 2019 alustasime CO₂ jalajälje mõõtmist ja juba praegu on meil väga väike jalajälg võrreldes teiste samas valdkonnas tegutsevate ettevõtetega," lausus Muld.

Mulla sõnul piisab tegelikult väikestest sammudest, mis ei nõua nii palju rahalisi ressursse, kui arvata võiks. “Alustada saab üsna lihtsate vahenditega ning ressursikasutust lahti mõtestada. Esimese hooga pole vaja tohutuid samme ette võtta,” nentis ta.

Muld peab tähtsaks, et ettevõtted investeerivad teadmistesse, koolitustesse ja tehnoloogiatasse, et tulemusi saavutada. Ta usub, et parem on astuda väikseid samme, kui vaadata kõrvalt.

Põllumajandusettevõtjad, kes suudavad oma tegevust kestlikumaks kujundada, võivad Mulla sõnul saada konkurentsieelise. Üks peamisi konkurentsieelisi tuleb välja finantseeringutes. Pangad ja fondid annavad üha rohkem raha ettevõtetele, kellel on hästi välja töötatud keskkonnamõjude vähendamise plaan.

Tuleviku proovikivid, sealhulgas keskkonnaalased regulatsioonid ja teadlik tarbimine, ei ole Mulla sõnutsi enam pelgalt teoreetiline arutelu, vaid reaalsus, millele peab reageerima iga ettevõte.

Küsimus on selles, kui jõulisi samme astutakse. Muld toob esile, et Taanis on loodud mitu heitmemaksu ja soovitakse neid lisada. “Jälgime neid ja vaatame, kui äärmuslikuks minnakse. Küsimus on, et kui müügihinnale midagi lisandub, kas tarbija on valmis seda kinni maksma,” märkis ta.

Sellest mõttest lähtuvalt ja saateformaadile omaselt esitas Muld järgmisele külalise küsimuse: kas inimesed on päriselt valmis rohelisema teekonna eest rohkem raha välja käima ning ise näiteks vähem lennukiga sõitma?