Taavi Pukk suhtekorraldusfirmast
Skia Consult leiab, et riiklikult on kohati mindud ülereguleerimise teed. “E‑posti aadress ei ole minu meelest küll selline isikuandmete osa, mida peaksime iga hinna ees seadusega kaitsma.“
“Pakkumine peab olema suunatud ettevõttele, see peab olema asjakohane, kiri peab sisaldama loobumislinki ja saatja peab näitama andemete päritolu,“ kirjeldab Infopanga turundusspetsialist Cassidy Valge nelja lihtsat reeglit.
Erinevalt telefonimüügist, mis võib inimest tabada lihtsalt ebasobival hetkel, annab e‑mail saajale vabaduse süveneda talle sobival ajal. Pukk kirjeldab seda kui üht viisakaimat turundusvormi. “Mulle tundub, et see on turunduse võimalikult vähe agressiivne vorm.“
Valge kinnitab, et meiliturunduse toon sõltub peamiselt siiski sõnumist. Küll aga teeb e‑mail turunduse kanalina eriti väärtuslikuks mõõdetavus: täpselt on näha, kes avas, kes klikkas, kes kuhu sellelt liikus. Neid andmeid kasutades muutub ka kampaania sihtimine oluliselt lihtsamaks.
Kraabitud andmed on maineoht
Kuigi tehisintellekt võimaldab andmeid veebist massiliselt koguda, hoiatavad eksperdid, et valideerimata nimekirjad on otsetee spämmifiltritesse ja juriidiliste konfliktideni. Isetegevus raiskab nädalaid aega, ei anna oodatud tulemus ja võib isegi rikkuda tulevikuäri, kui esimene kontakt on valesti sihitud.
Cassidy Valge rõhutab, et kvaliteet ja õigus kirjutada on olulisemad kui kontaktide hulk. “Sa võid AI tööriistadega endale turundusnimekirja kokku kraapida, aga küsimus on selles, kui kvaliteetne see kontakt on ja kas üldse võid talle kirjutada".
Saatejuht on Sigrid Kõiv.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Kasulik kuulamine: kuidas müügitöös andmeid kasutada