Tööandjate keskliit tümitab kliimaseaduse vastuvõtmiseks ajaga võidu jooksvat ministeeriumi, aga kirjutab igal juhul võidu enda nimele. Ilus see ei ole, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Karmen Laur.
Valitsusest valitsusse toppama jäänud kliimaseadusele seisab häälekalt vastu tööandjate keskliit, kelle nõudmist nimetavad teised seadust koostanud liidud ebamõistlikuks ja hämamiseks.
Suurettevõtteid ja majandusharuliite esindav tööandjate keskliit kutsus kokku volikogu, kus leiti, et liit ei toeta kliimaseaduse edasist menetlemist praegusel kujul ja soovitab valitsusel seadusest loobuda.
Tööandjate keskliidu arvamus, et kliimaseadus ei anna ettevõtjatele selgust, ei päde, sest seaduseta pole poliitilistel sõnumitel kaalu, kirjutab rohetehnoloogia liidu juht Kädi Ristkok.
Reformierakond ja Eesti 200 lubasid riigikogu valimiste eel, et kehtestavad võimule saades kliimaseaduse. Nüüd kahekesi riiki tüürides jäetakse kliimaseaduse eelnõu aga sahtlisse. Poolteist aastat pingutusi siiski luhta ei lähe, lubavad asjaosalised.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.