Jäätmetehas otsib uut kohta, Tapa tõmbas projektile pidurit
MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus, mille liikmeteks on 28 omavalitsust üle Eesti, soovib rajada ringmajanduskeskust, mis töötleks umbes 100 000 tonni prügi.
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL) esitas eelmisel nädalal Riigi Tugiteenuste Keskusele rahastustaotluse projektile, mille raames on kavas välja ehitada tööstuspargid Tapal ja Rakvere vallas.
Investeeringud tulevad Eestisse vaid siis, kui roheenergeetika on korras. “Me võistleme 30 sadamaga Läänemerel, innovatsioon ja keskkonnasõbralikkus loovad eelise,” rääkis Tallinna Sadama juht Äripäeva raadio saates “Juhtides tulevikku”.
Surve ringmajanduseks on veel madal, kuna mõõdame edu endiselt asjades, tõdeb Ragn-Sellsi juht Kai Realo. Siiski peitub tema sõnul ringses mudelis lisatulu, mis tõuseb eriti esile majandusraskustes.
Euroopal ei ole muud valikut kui keskenduda ringmajandusele, oleme eriti haavatavad kriitilise toorme suhtes. Paljud kitsaskohad teevad ringmajanduse kalliks, kuid Eestiski on esimesi edulugusid, kirjutab Keskonnainvesteeringute Keskuse ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.