Euroopa majanduslik julgeolek ja heaolu eeldab ringmajandust

Tulevaste seaduste jõustudes peavad paljud tootmisettevõtted oma ärimudelite ringsust ja ressursikasutust hindama ning kus vaja, tegema uuendusi. 2025.a toimunud ESG praktikute aastakonverentsi vestlusringis arutleti selle üle, mis seisus Eesti ettevõtted ringsemale tegevusele üleminekus on ja kas ressursse ringselt kasutades on võimalik äritegevust kasumlikult jätkata.

Teiseste toormete tõhus kasutamine ei ole pelgalt keskkonnaprojekt, vaid muutub üha enam majanduslikuks paratamatuseks, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi mineraalsete toormete ekspert ja ringmajanduse tuumiklabori liige Rutt Hints.

Kulude asemel tuleb keskenduda hoopis sellele, kui palju ja mis aja jooksul investeering rohepöördesse ühiskonnale tulu toob, tõdeb Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok.

Eesti kaupmehed ei pea üksi kinni maksma Aasia e-poodidest tellitud odava riidekauba kokku kogumise ja taaskasutuse täiendavat kulu. Kindlasti on vaja lahendust kolmandatest riikidest pärit madala kvaliteediga ja lühikese elueaga, kuid väga suure jalajäljega riidekauba taaskasutussüsteemiks, kirjutab tekstiiliinsener ja moetööstuse professionaal Kristel Martis.

Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.