Pärnumaalt leiti võõra riigi drooni tükk

Droonide põhjustatud häired lennujaamades on reaalne ja tõenäoliselt kasvav probleem, rääkis Lennuliiklusteeninduse lennujuhtimise osakonna juhataja Mihkel Haug. “Meil ei ole head rohtu kõige negatiivsema ärahoidmiseks,” sõnas ta.

Eesti kaitsetööstus on kirju nagu laigud vormil: uuendada püütakse nii punkreid kui ka droone ja nii mõnigi on saanud oma toote lahingus testitud ja on valmis massiliselt tootma hakkama, kui sõda peaks jõudma kodumaale. Teised aga panevad end veel alles valmis, et kaitseväes huvi tekitada.

Möödunud nädalavahetusel sisenes Eesti õhuruumi lühikese vahega mitu drooni. Üks kukkus Venemaa poolel Peipsi järve, teine Võrtsjärve aladele. Kust ja kuidas need droonid tulid, võib selguda alles kuude pärast, rääkis kaitsepolitseiameti büroojuht Harrys Puusepp Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Eile kella kolme ajal helistas kohalik töömees hädaabinumbrile ja andis teada Tartumaal Elva vallast leitud drooni jäänustest, mille ümber oli ka kraater plahvatusest.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.