Korteriühistud jäävad firmadele kuuluvate pindade pärast toetusest ilma

Kunda korteriühistu haldur ei leppinud ebaõiglusega, mis mullusel kortermajade renoveerimistoetuse jagamisel ilmnes, ning sundis pärast pikka vaidlust riiki oma otsust muutma. Ta loodab, et see julgustab teisigi ühistuid astuma riigi vastu.

Korteriühistutega seotud kohtupraktika tekitab segadust ja on vastuoluline, mistõttu võib suur osa Eesti kortermajadest lähitulevikus haamri alla sattuda.

30ndates Liina ja Madis* ostsid Keilas korteri plaaniga see remontida ja välja üürida. Kui remont oli jõudnud lõpusirgele, käis ootamatu pauk: elamu kõrgeimal korrusel langes korteri laest suur betoonplokk.

Korteriühistu võib ajakohastamise eesmärgil võtta kasutusele teist liiki küttesüsteemi ka juhul, kui olemasolev lahendus pole veel amortiseerunud, leidis riigikohus.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.