Riigi IT-käki kohtusse viinud korteriühistu sai uue võimaluse
Kunda korteriühistu haldur ei leppinud ebaõiglusega, mis mullusel kortermajade renoveerimistoetuse jagamisel ilmnes, ning sundis pärast pikka vaidlust riiki oma otsust muutma. Ta loodab, et see julgustab teisigi ühistuid astuma riigi vastu.
Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Kui toetusmeetme eesmärk on muuta korterelamud energiatõhusamaks, siis tuleb luua tingimused, et kõnealune meede ise ka tõhusalt selles suunas viiks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Mitmed renoveerimistoetusest ilma jäänud korteriühistud peavad süüdlaseks neid ebaõiglaselt ukse taha jätnud taotlussüsteemi. Nüüd nõustus selle seisukohaga ka õiguskantsler, kes soovitab ministril toetuse jagamise kord ümber teha.
30ndates Liina ja Madis* ostsid Keilas korteri plaaniga see remontida ja välja üürida. Kui remont oli jõudnud lõpusirgele, käis ootamatu pauk: elamu kõrgeimal korrusel langes korteri laest suur betoonplokk.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.