Lillekasvatus vajab miljonites investeeringuid tehnoloogiasse
“Kui ma ütlen, et ma olen lillekasvataja, siis mõned arvavad, et olen muusikakooli juures olev tädi, kes lilli müüb. Tegelikult olen tööstusliku lillekasvatuse maaletooja,” jagas Nurmiko asutaja Jaak Ungerson saates “Võitjate põlvkonnad”.
Nurmiko aiand avas pärast põlengut taastatud kasvuhoone ja poe. 2019. aastal osales üritusel ka president Kersti Kaljulaid.
Foto: Liis Treimann
Ungersoni sõnul on praegune lillekasvatus vägagi seotud tehnoloogiaga. Tööstusliku lillekasvatuse juures on palju elektroonikat, mehaanikat ning mehhaniseerimist, mis on ka suurim põhjus, miks kõik Ungersonide pere kolm poega on lillekasvatusäriga liitunud.
Tulekahju üle elanud ja energiahindadest räsitud Nurmiko taimekasvatus lubas otsustada jaanipäevaks, kas nad jätkavad taimede kasvatamisega. Tänaseks on selge, et vahepeal tagasi tõmmanud energiahinnad annavad võimaluse taimekasvatusega jätkata.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.