Motiveerimise kunst: boonusmeetmed tagavad tööandjale rahuloleva töötaja

Tööandja seisukohast on oluline teada, et tööandja saab korra kvartalis maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni saja euro ulatuses töötaja kohta. Kuna maksustamise osas suuri piiranguid tööandjatele pole, siis on igal tööandjal vabad käed otsustamiseks, kas ja milline töötajate tervisesse panustamise viis on tema ettevõttes vajalikum ja lisahüvena hinnatuim.

Töötajate erialane koolitus annab lisaväärtust nii ettevõttele kui ka töötajatele. Lisaks ei kaasne sellega tööandjale täiendavaid maksutagajärgi. Ettevõtted võivad katta töötajate koolituse ja konverentside kulud riigisiseselt, aga ka rahvusvaheliselt. Kõige olulisem on jälgida, et koolitus oleks otseselt seotud töötaja tööülesannetega.

Kui töötajale pakutav koolitus, mille kulud katab tööandja, pole seotud töötaja tööülesannetega - näiteks soovib töötaja õppida jaapani keelt, siis tuleb tööandjal erisoodustusena deklareerida ning koolitusega seotud kulud maksustada.

Kuigi erialased koolitused on töötajate motiveeriv ja hinnatud lisahüve, tuleb silmas pidada, et töötajate koolitamise kohustus lasub eelkõige tööandjal ning tema kanda jäävad koolituskulud ja kohustus maksta koolituse ajal töötajale keskmist töötasu.

Paljud ettevõtted annavad enda töötajate kasutusse nende käes tavapäraste tööülesannete täitmiseks oleva tööandja sõiduauto ning lubavad kasutada töötajatel tööandja autot ka isiklikuks tarbeks. Ka sellist lisahüve hinnatakse kõrgelt. Teadma peab aga seda, et kui töötaja kasutab tööautot isiklikul eesmärgil, peab tööandja maksma töötajale tehtud erisoodustuselt tulumaksu. Erisoodustus on küll töötaja saadav tulu, kuid sellelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumise kohustus on tööandjal. Tööandjad peavad arvestama, et selline tööandja sõiduauto töötaja isiklikuks otstarbeks kasutusse andmine maksustatakse tulumaksuga 2024. aastal määras 20/80 ja sotsiaalmaksuga määras 33%. 2025. aastal muutub tulumaksumäär vastavalt 22/78.

Töötajate võimalust teha kokkuleppel tööd kombineerituna kontoris kui ka kodukontoris, nähakse töötajate poolt üha enam olulise lisahüvena. Et töötaja saaks töötada väljaspool tööandja tavapäraseid ruume ehk teha kaugtööd, peavad mõlemad osapooled selles ka kokku leppima. Arvestama peab, et tööandja annab vajalikud töövahendid töötajale kodukontoris töötamiseks või soetab töötajale kodukontorisse uued töövahendid. Sellist tööandja töövahendite üleandmist ei maksustata juhul, kui selle kodukontoris tööotstarbel kasutava vara omand jääb täielikult tööandjale. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja ostab ise kodukontoris töötamiseks tarvilikud töövahendid, saab tööandja kuludokumendi alusel maksuvabalt hüvitada üksnes tööga seotud töövahendite kulud.

Eraelulisteks tähtpäevadeks ja sündmusteks tööandja poolt töötajale tehtavad kingitused loetakse erisoodustuseks. Tehtavad kingitused tuleb maksustada tööandja poolt tulumaksuga määras 20/80 ning sotsiaalmaksuga määras 33%. 2025. aastal muutub tulumaksumäär vastavalt 22/78.

Täpselt samal põhimõttel toimub ka töötajatele korraldatud meelelahutuslike ürituste ja pidude maksustamine. Meeskonnaürituste puhul on oluline eristada, kas tegemist on meelelahutus- või õppeotstarbelise üritusega. Näiteks suvepäevad ja jõulupidu loetakse töötajale pakutavaks hüveks, mis maksustatakse erisoodustusena, kuid samas koolituslikku eesmärki täitev meeskonnaüritus võib liigituda tööandja maksuvaba kulu alla.