• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,21%7 714,71
  • DOW 30−0,01%53 565,25
  • Nasdaq −0,41%26 432
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,76
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,21%7 714,71
  • DOW 30−0,01%53 565,25
  • Nasdaq −0,41%26 432
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,76
Kulla hind näitas augustis tugevust ning saavutas ka uued rekordid. Kullale on hoogu andnud nii dollari odavnemine, kuu alguse turbulents finantsturgudel kui ka Föderaalreservi oodatav intressikärbe. Ootan aasta viimastel kuudel tõusu jätkumist ning 2700 dollari ületamist.
Analüüs: kulla hinnatõus ei paista niipea peatuvat
Augustis kallines kulla hind 2,3 protsenti ning lõpetas kuu 2503 dollaril untsist. Septembri esimestel päevadel on hind liikunud külgsuunas ning kaupleb 2505 dollari juures. Ühtlasi tõusis kuld 27. augustil uue rekordini – 2524,4 dollarini untsist.
Kullal on aidanud lühemas perspektiivis uute tippudeni jõuda asjaolu, et turud jõudsid täielikule veendumusele, et intressikärped algavad USAs juba septembris. Lisaks sellele on kullale tuge pakkunud dollari odavnemine ning augusti alguse finantsturgude turbulents. Samuti muretsetakse aina enam võimaliku majanduslanguse pärast.
Sellest, miks ma arvan, et USA majandus siseneb lähiaastal majanduskriisi, saab pikemalt lugeda siit.
Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldas juuli lõpus teise kvartali kullaturu raporti, millest kirjutasin veidi pikemalt eelmises kullaturu analüüsis. Raportist selgus, et kulla ülemaailmne nõudlus kasvas aastases võrdluses 4 protsenti, 1258 tonnini, mis on kõrgeim tase alates 2000. aastast, mil turu kohta andmeid koguma hakati.
Septembri alguses teatas WGC, et keskpankade kullaostud olid juulis suurimad alates selle aasta jaanuarist. Suurim ostja oli Poola keskpank, kes soetas kokku 14 tonni kulda. Praeguseks on kulla osakaal Poola keskpanga reservides kasvanud 15 protsendini, eesmärk on see viia aga 20 protsendini.
Kui eelmisel aastal ja selle aasta alguses toimus läänes börsil kaubeldavatest fondidest (ETFid) kulla väljavool, siis nüüd on näha selle trendi pöördumist. Füüsilise kullaga tagatud fondidesse on nüüd juba kolm kuud järjest toimunud raha sissevool, peamiselt on kullahuvi kasvanud lääne investorite seas. Näiteks juulis tegid USA investorid ETFidesse rohkem investeeringuid kui Euroopa ja Aasia investorid, selgub WGC viimastest andmetest.
See on väga oluline trendimuutus, sest näitab, et lääne institutsionaalne raha on nüüd voolamas kulda. Ootan, et see aitab kullal saavutada sügisel järjepanu uusi rekordeid. Olen jätkuvalt seisukohal, et enne aasta lõppu jõuab kuld 2700 dollarini untsist.
Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsessidega kursis olla, siis külasta meie uudiste lehte!

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele