Ilmselt halvim Venemaa tehing läbi aegade. “Globaalne pilk” uurib Alaska reaalsust
Venemaa pidi pea inimtühja Alaska haldamiseks üle-eelmisel sajandil pidevalt peale maksma, misjärel otsustati piirkond maha müüa. Ameerika Ühendriikide jaoks on osariik olnud hiljem kindel kullaauk.
15. augustil Anchorage’is toimunud Vladimir Putini ja Donald Trumpi tippkohtumine läheb ilmselt küll ajalukku, ent ei ületa kindlasti USA ja Venemaa Alaska-suunaliste varasemate kontaktide ajaloolist tähtsust.
Foto: Getty Images / AFP / Scanpix
Praegu on Alaska osariigi rikkuse alus nafta, mida seal pumbatakse koguni 1,2 miljonit barrelit päevas. Karmis põhjamaa kliimas elamiseks saab iga kodanik riigilt aastas toetuseks 1100–1200 dollarit, vahendab saates “Globaalne pilk” geograaf ja teadusajaloolane Erki Tammiksaar.
USA president Donald Trump avaldas esmaspäevase kohtumise eel survet Volodõmõr Zelenskõile, kui teatas, et annekteeritud Krimmi poolsaarest ja NATO-liikmesusest peab Ukraina loobuma.
Alaska kohtumisel sai Venemaa liider Vladimir Putin maksimumpunktid, aga USA president Donald Trump ei saanud midagi, kuigi ise hindas kohtumist kümnepalli skaalal kümne punktiga, rääkis julgeolekuekspert Raivo Vare.
Venemaa president Vladimir Putin tunnustas Alaska kohtumise eel USA ametivenda Donald Trumpi “energiliste ja siiraste” pingutuste eest Ukraina sõja lõpetamiseks, kirjutab Financial Times.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?