Kaarsillalt vette ja öösel põlvini mudas: 26 tudengit veavad Tartu Tudengipäevi

Tartu Tudengipäevade korraldamise taga on 26 aktiivset tudengit, kes panevad kaks korda aastas püsti festivali, mis toob Tartu eri paikadesse kuni sada üritust ja tuhandeid osalejaid. Kuigi tegemist on vabatahtliku organisatsiooniga, ulatub ühe festivali korraldamise töökoormus liikme kohta ligikaudu poole kohaga töö mahuni.

„Meie festival sünnib ikkagi läbi meie enda käte,“ rääkis Tartu Tudengipäevade projektijuht Carmen Helena Hallimäe. Tema sõnul tuleb tiimil sageli leida loomingulisi lahendusi, sest eelarve seab korraldajatele piirid. Tehnika, turvateenused, asukohad ja esinejad moodustavad festivali suuremad kulud, samal ajal kui märkimisväärne osa rahastusest tuleb sponsoritelt ja piletitulust.

Tartu linn toetas tänavu festivali 35 000 euroga. Suuremate sponsorite hulka kuuluvad A. Le Coq, Swedbank ja Tridens. Korraldajate sõnul on ettevõtted praeguses majanduskeskkonnas siiski rahalise toetuse osas ettevaatlikumad.

Festivali korraldamisega tegeletakse sisuliselt aasta ringi. Meeskond jaguneb kaheksasse toimkonda, mille ülesanded ulatuvad turundusest ja logistikast tehnika, sponsorluse ning programmikorralduseni. Vajadusel ehitatakse ja transporditakse festivali tarbeks vajalikud lahendused ise.

„Raha on vähe, aga me oleme ikkagi väga-väga õnnelikud selle üle, mis meil on,“ ütles Hallimäe.

Tudengipäevade traditsioon ulatub 1960. aastatesse ning praeguses formaadis on festivali korraldatud alates 1989. aastast. Kevadel toimus koos kaaskorraldajatega 130 üritust. Korraldajate sõnul on festivali pikaajalisteks publikumagnetiteks näiteks Pannkoogihommik, Öölaulupidu, Mudamaadlus ja Mälukas.

Projekti- ja meediatoimkonna liige Helena Raava peab Tudengipäevade juures väärtuslikuks eelkõige võimalust end erinevates rollides proovile panna. „Sa arendad enda oskust olla paindlik ja loominguline ning see kõik lihtsalt annab nii palju juurde,“ sõnas Raava.

Järgmised Tartu Tudengipäevad toimuvad 21.–27. septembril Tartus.

Intervjueeris Melek Batakcioglu.

Foto: Õhtuleht/Angelina Pjatkovskaja/Scanpix