Valitsus leppis hiljuti sisserännukvoodis kokku. Otsustati, et tuleval aastal võib töötamise eesmärgil Eestisse rännata 1292 inimest, mida on pisut vähem kui eelnevatel aastatel.
Euroopa Liit plaanib uut 30 000 inimese ja 600 miljoni euro suurust rändekriisi lahendamise paketti lõunapoolsete liikmesriikide abistamiseks. Eesti olukord on piisavalt raske, et saada sellest ajutiselt erand.
Tuleval aastal võib töötamise eesmärgil Eestisse rännata 1292 inimest, mis on pisut vähem kui eelnevatel aastatel. Tänavusest kvoodist on septembri alguse seisuga kasutamata enam kui kolmandik ehk 489 elamisluba.
Majandus- ja siseministeerium soovivad tööstus- ja laondussektorisse lubada tuhandeid võõrtöölisi, kellele praegusega võrreldes peab maksma palka oluliselt vähem. Kriitikute hinnangul ei ole kohalikud töötajad siis enam kaitstud ning tegelikult saaks eelnõus soovitu ära teha olemasolevate seadustega.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.