Kolmandatest riikidest pärit tööjõu ärakasutamise levimust, jõhkrust ja majanduslikku mõju silmas pidades on Eesti riigi tegutsemine selle mure lahendamiseks olnud õigustamatult uimane ning jõuetu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Igal aastal satub Eestis skeemimeistrite pärast kehva olukorda tuhandeid kolmandate riikide töötajaid, kuid päevavalgele jõuab neist juhtumitest vaid käputäis ja ka siis ei ole alati loota, et õiglus jalule seatakse. Umbes 1500 kolmandate riikide töötaja kohta pole ametivõimudel õrna aimugi, mis neist täpsemalt saanud on.
Kui me ei taha olla soomlaste silmis ehitusturu solkijate maa, siis tuleb meil oma kodus välistööjõu kurjasti kasutamise suhtes karmimaks muutuda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kui Soome ehitusturul ei maksta töötajatele õiglast tasu, vangerdatakse dokumentidega, maksudega või töölubadega ja jäetakse töötajad ilma seaduslikest hüvitistest, siis reeglina on loosse segatud Eesti ettevõtted või ettevõtjad.
Kuigi tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei jäta nutikaid tarkvaraarendajaid tööta, muudab see märkimisväärselt nende igapäevaseid ülesandeid. Koodikirjutamise asemel muutub IT-sektoris järjest olulisemaks analüütiline mõtlemine ja oskus tehisintellekti süsteeme turvaliselt juhtida.