Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti firmad solgivad Soome tööturgu
Kui Soome ehitusturul ei maksta töötajatele õiglast tasu, vangerdatakse dokumentidega, maksudega või töölubadega ja jäetakse töötajad ilma seaduslikest hüvitistest, siis reeglina on loosse segatud Eesti ettevõtted või ettevõtjad.
YITi töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on pea 90-95% juhtudest kui Soome ehitussektoris on töötajatega mingeid probleeme, tegu lähetatud töötajatega. Tihtipeale lähetatakse neist Eestist või Eesti kaudu.
Foto: Eliisa Matsalu
Enim kasutatakse Soome ehitusturul ära just kolmandate riikide töötajaid. Soome ehitusliidu hinnangul tuleb 90-95% nn ülelastud kolmanda riikide töötajaid Soome tööle läbi Eesti ettevõtete.
Ehituskontsern YIT hakkab oma Soome objektidel nõudma kolmandatest riikidest pärit töötajailt Soome elamis- ja töölube, proovides niimoodi piiri panna teiste ELi riikide töölubade liigtarvitamisele.
Ehituskontsern YIT hakkab oma Soome objektidel nõudma kolmandatest riikidest pärit töötajailt Soome elamis- ja töölube, proovides niimoodi piiri panna teiste ELi riikide töölubade liigtarvitamisele.
Eesti ettevõtted peaksid naabrite eeskujul asuma värvatud tööjõu hankimise läbipaistvust ja korrasolekut kontrollima, kirjutab tööjõurendi ekspert ja tööjõurendiettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.