Hendrik Voll ja Ants Vill: ilma insenerideta pole 20 miljardit muud kui ilus unistus
Just praegu on õige hetk investeerida miljonid eurod inseneriharidusse, sest ainult nii saame kasvatada majandust järgmise kümnendi jooksul 20 miljardi jagu, kirjutavad TalTechi prorektor Hendrik Voll ja nõukogu liige Ants Vill.
Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu on otsustanud luua Inseneeria Sihtkapitali. TalTechi prorektor Hendrik Voll (vasakul) ja nõukogu liige Ants Vill selgitavad põhjust.
Foto: Erakogu
Ambitsioonist kasvatada Eesti majandust järgmise kümnendi jooksul mitmekümne miljardi euro jagu räägitakse juba kui tõsiasjast. Loogika on lihtne: tehisarust tõukuvad uued tehnoloogiad võimaldavad sama hulga inimestega teha suurema lisandväärtusega tööd ja mitmekordistada väärtust.
Valitsus käivitab koos tehnoloogiasektori tippudega programmi Eesti.ai, mille eesmärk on panna tehisintellekt tööle, et Eesti majanduse mahtu kümne aastaga 50% kasvatada.
Ametnikud ja rektorid on mugavustsoonist välja tulnud, peame sama tegema
Järgneva paari aasta jooksul sõltub Eesti innovatsioon idufirmategijate asemel valdavalt keskealistest meestest, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees ja Radius Machiningu asutaja Veljo Konnimois.
Eesti inseneridel on teadmised ja oskused, mis võiksid levida üle maailma. Ometi jääb suur osa sellest väärtusest täna nähtamatuks, sest tööstusettevõtetes ei ole turundust siiani piisavalt prioritiseeritud, kirjutab Taavi Altpuu arvamuskonkursile Tark Turundus saadetud loos.
Ülikoolide suvine rekordiline vastuvõtt insenerialadele näitab, et on toimunud pööre ja inseneeri olulisus on hakanud jõudma noorteni, tõdeb tööandjate keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois.
Tööstuses piisab mõnikord kahest puuduolevast töötajast, et tootmine seisma jääks. Just selliste kriitiliste olukordade lahendamisele on Hansavest oma äri ehitanud - 20 aasta jooksul ja väikese, spetsialiseerunud tiimiga. Täna aitab neid selles ka tehisintellekt.