Tõnu Mertsina: dollar loovutab üha rohkem kohta kullale
Teise maailmasõja järgse maailmakorra kiire muutumine paneb investoreid oma dollaris nomineeritud varasid vähendama ja keskpankasid kullavarusid suurendama, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
“Näib, et paljudele USA administratsiooni liikmetele meeldibki nõrgem dollar, mis muudab Ühendriikide ekspordi konkurentsivõimelisemaks ja aitab nii väliskaubanduse puudujääki vähendada,” märgib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Foto: Andras Kralla
USA dollar hakkas küll nõrgenema juba eelmise aasta alguses, kui president Donald Trump taas ametisse asus, kuid nõndanimetatud vabastuspäev mullu aprillis andis sellele veelgi tugevama löögi. Dollari nõrgenemise taga on hulk põhjuseid – alates suurenenud ebakindlusest Trumpi kaubandus- ja välispoliitika suhtes ja poliitilistest rünnakutest Föderaalreservi vastu kuni intressimäärade languse ja USA kõrge riigivõlani.
Pärast kahepäevast kiiret langust on hõbeda ja kulla hind taastumas, analüütikute hinnangul oli tegemist pigem positsioonide ümberseadmise kui püsiva langusega.
Kulla hinna viimaste päevade kiire langus võib olla ohumärk, hoiatas varahalduri Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni, kuid Tavidi analüütik Mait Kraun näeb toimuvat ajutise korrektsioonina, selgus saates “Kuum tool”.
Ettevõtja ja investor Reet Roos ostis emotsiooni ajendil kogu vaba raha eest kulda, kuna talle näis, et maailm on kriisis. Ilma pika plaanita otsuse järel on kuld endiselt tema portfellis ja praeguseks ligi viis korda kallim.