Maailma riigijuhid COP30 ühispildistamisel. Ees keskel tippkohtumist võõrustava Brasiilia president Luiz Inácio Lula da Silva
.
Foto: Zumapress/Scanpix
Kümme aastat pärast Pariisi kokkulepet seisab maailma kliimadiplomaatia silmitsi eksistentsiaalse küsimusega: kas ÜRO kliimakonverentsid (COP), need tohutud iga-aastased foorumid kümnete tuhandete osalejatega, suudavad veel midagi muuta või on neist saanud pelgalt sümboolne rituaal? Esmaspäeval, 10. novembril Brasiilias, Amazonase jõe kaldal asuvas Belémi linnas alanud kahenädalane COP30 saab olema selle küsimuse üheks proovikiviks.
Kuna Euroopas asutatud idufirmad kipuvad rahasüsti saamiseks massiliselt putkama lihtsama regulatsiooniga USAsse, püüab Euroopa nüüd leiutada viisi, kuidas hoida oma ettevõtteid kauem kodus.
Uues globaalses majanduses ei või endale lubada pikaajalisi strateegiaid, mille eelduseks on regulatiivne, geopoliitiline või majanduslik stabiilsus, sest need eeldused võivad muutuda üleöö, kirjutab endine diplomaat Clyde Kull.
USA demokraadid pidasid Kongressis võitlust, mida nad olid võitmas … kuniks “appi” tulid ülejooksikud, kirjutab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.