Narratiiv, justkui rohepoliitika ajastu Euroopas oleks läbi, on pigem soovmõtlemine kui reaalsus, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks.
Euroopa Liit on võtnud uueks sihiks konkurentsivõime parandamise, kuid seda käsikäes kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise ja rohetehnoloogiate arendamisega.
Kliimaministeerium saatis asjaosalistele uue, esimesest versioonist märksa õhema kliimaseaduse eelnõu, madalamale toodud eesmärk erineb Euroopa Liidu plaanist.
Kui Eesti ei seo end Euroopa kliimapoliitika suunaga, siis liiguvad kapital ja kompetents riikidesse, kus sihid on selgemad. Ambitsioonikas eesmärk loob nõudluse ja sünnitab uusi lahendusi, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok teemaveebis Kestlikkusuudised.ee.
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.