Liiklusõnnetuste arv kasvab, kuid selle murdmiseks ei piisa pelgalt trahvidest ja kontrollist, kirjutab sõiduõpetaja ja BTA Kindlustuse kahjukäsitleja Tõnis Adra.
2024. aastal juhtus Eestis 1914 inimkannatanuga liiklusõnnetust.
Foto: Veiko Tõkman
Statistika toetab muret liikluskultuuri pärast. Mullu juhtus Eestis 1914 inimkannatanuga liiklusõnnetust – see on 190 võrra rohkem kui aasta varem. Neis hukkus 69 inimest (+10 võrreldes 2023. aastaga) ning vigastada sai 2156 inimest. Eriti kõnekas fakt: kogu aasta jooksul oli vaid 12 päeva, mil ei juhtunud ühtegi inimvigastatuga õnnetust.
Minul pole midagi selle vastu, kui politseinik mõõdab põõsas mu kiirust, sest tean, et need andmed ei salvestu kuhugi. Keskmise kiiruse tuvastamine on aga privaatsusesse sekkumine, mille jaoks on vaja ühiskonna nõusolekut, ütles advokaat Indrek Sirk Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Stagneerunud liiklusarenguga riigis süüdistatakse järjest kurjemal toonil pahasid autojuhte, keda tulevat üha rohkem jälgida ja karistada. Ent millal – või kas üldse kunagi – hakatakse mõtlema, et ehk on hoopis senised liiklusohutuse asja ajajad, lähenemised või ressursid ammendunud, küsib Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Tööstuses piisab mõnikord kahest puuduolevast töötajast, et tootmine seisma jääks. Just selliste kriitiliste olukordade lahendamisele on Hansavest oma äri ehitanud - 20 aasta jooksul ja väikese, spetsialiseerunud tiimiga. Täna aitab neid selles ka tehisintellekt.