Eneli Kindsiko: haridus kannatab andmete raiskamise all

Üks selgemaid näiteid raiskavast lähenemisest on haridusvaldkond. Olemasolevate registrite ühendamine annaks riigile suurepärase võimaluse analüüsida hariduslikku ebavõrdsust ja leida lahendusi. Selle asemel, et teha pimedat rahakülvi, tuleks haridusse investeerida sihipäraselt, tuginedes andmepõhisele analüüsile ja suunates ressursid sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse.

PISA testide tulemused on juba pikka aega kinnitanud Eesti hariduse kõrget taset rahvusvahelisel areenil. Meedias on aastaid rõhutatud, et Eestis puudub hariduslõhe ning kvaliteetne haridus on tagatud ühtlaselt üle kogu riigi.

Tegelikkus on aga keerulisem – Eesti enda registrid on paljastanud meie pikaajalise „PISA pimeduse“.

PISA test ei suuda adekvaatselt mõõta õpilaste sotsiaalmajanduslikku tausta, kuna see hindab kodust jõukust peamiselt materiaalse vara kaudu (kas kodus on nõudepesumasin ja kui palju on riiulis raamatuid), jättes kõrvale vanemate tegelikud sissetulekud. Kui koolis puudub matemaatikaõpetaja, sõltub lapse haridus sageli sellest, kas vanematel on võimalus eraõpetajat palgata. PISA edulugu ei tohiks tulla Eesti laste heaolu arvel.

Kui analüüsisime haridustulemusi koos perede majandusliku taustaga, ilmnes, et sotsiaalmajanduslik taust mõjutab õpitulemusi oluliselt enam, kui ametlikud PISA pressiteated väidavad. Eesti registrite andmeid ühendades ilmnes, et madalama sissetulekuga perede lapsed sooritavad matemaatikaeksami oluliselt kehvemini ja see tulem on aastate lõikes püsiv. Tugev ebakõla rahvusvaheliselt tunnustatud PISA uuringu ja meie oma registriandmete analüüsi tulemuste vahel tekitab küsimuse, kas kõigil lastel ikka on ligipääs PISA edukusele.

PISA testide valim hõlmab vaid umbes 6000 Eesti õpilast ning üksnes pooli Eesti koole, samas kui meie registrite ühendamise kaudu on võimalik analüüsida 160 000 õpilase tulemusi. Sellise andmekasutuse võimaldamine toob riigile tohutut kasu, pakkudes kiireid ja täpseid lahendusi, mis põhinevad reaalsetel andmetel, mitte valimil.

Kuidas muuta andmekasutust tõhusamaks? Andmete parem kasutamine ei tähenda uuringutest loobumist, vaid nende läbimõeldumat kasutamist. Riigi esimene samm peaks olema olemasolevate registrite ühendamine ja analüüsimine, mis võimaldab tuvastada valupunkte ning seejärel sihipärasemalt süvitsi uurida vajalikke teemasid.