Kristen Michali pöördumine: meie energiaplaan tuulest tuumani

Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.

Valitsuse välja käidud energialahendus on tervitatav, ehkki selgelt liiga vähe maismaa tuule jaoks ja natuke ennatlik meretuule puhul, kirjutab Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske.

Ühes riigikogu erakonnas kõrgemalt antud käskotsus loobuda kohalikul tasandil taastuvenergia arutelust kõneleb puhtast rumalusest. Tark talitab ikka oma peaga. Pärast seda, kui on üksikasjad ning plussid-miinused selgeks teinud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Äripäev valis 2024. aasta ettevõtjaks energeetikafirma Sunly juhi ja kaasasutaja Priit Lepasepa. “See on küll meeldiv üllatus,” tunnistas võitja Äripäevale antud aastalõpuintervjuus.

Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.