Urmas Isok: jätkem soig, seame Eestile uued sihid

1. Geograafiline asend. Kas soovime seda või mitte, aga Venemaa mingil kujul on meie naaber ka tulevikus. Me võiks jagada oma oskusteavet Venemaaga suhtlemisel ja ettevõtluse arendamisel, sest kui seda meie ei tee, siis teevad seda teised üle meie peade. Seega vene keelt võiks lapsed õppida.

2. Maavarad. Kui selgub, et Eestis on maavarasid, millel on väärindamise järgselt maailmaturul kõrge potensiaal, siis tasub sinna panustada.

3. Tootmissisendid. Eesti oma hõreasustuse ja hea kliimaga peaks omama tugevat eelist mistahes keskonnasõbralike tootmiste jaoks; tasakaalustatud roheenergia peab olema tagatud konkurentsivõimelistel tingimustel.

4. Ühendused ja taristu. Trassid 2 + 2 või vähemalt 2 + 1 Tallinna–Pärnu ja Tallinna–Tartu – taristuehitus tõmbab ka majanduse käima. Teha Air Balticust Läti, Eesti ja Leedu ühisettevõte, mille aktsiate kontrollpakk on riikide käes, samas õppides SASi, Estonian Airi ja Nordica vigadest.

5. Rahvastik. Demograafia on Eesti suurim probleem. Tuleb seada pikaajaline eesmärk ja kasvatada Eesti elanike arv 2,5 miljonile aastaks 2035. Eesti keelele üleminek koolides on igati õige, aga teiseks riigikeeleks tuleks kehtestada inglise keel. E-residentsus on hea, kuid siiski liialt kitsas eesmärk selleks, et Eesti arengut tagada.

Lihtsustatud, aga tingimuslik ajutine töö- ja elamisluba tuleks anda kõigile riigi ja ettevõtjate poolt kutsutud kvalifikatsiooni omavatele isikutele, kes läbivad immigratsiooni jm kontrolli ja kes on reaalselt valmis töötama 40 tundi nädalas ja kellel on töökoht Eestis tagatud.

Töö- ja elamisluba tühistatakse ja isik saadetakse riigist välja, kui isik paneb toime teatava seadusrikkumise või ei leia endale tööd määratud aja jooksul. Eesti kodakondsust on võimalik taotleda viis aastat pärast ajutise töö ja elamisloa saamist.

6. Lõpetage soig! Kriisist, kärpimisest, poliitilisest riskist jm jamadest soigumine tuleb lõpetada, keskenduda positiivsetele võimalustele, tulemustele ja uudistele.