Taavi Simson: gneiss – Eestimaa kuld

Maavarad on teema, mis Eestis ikka ja jälle kütab kirgi. Olgu tegemist põlevkivienergeetikat puudutavate küsimustega või fosforiidi kaevandamise uurimisega, külmaks ei jäta need kedagi ning reeglina tõuseb esile kas protest või skepsis, eelkõige keskkonnaga seotud murede pärast.

Aga mis juhtub, kui öelda, et meil on maavara, mille kaevandamise keskkonnamõju on teistega võrreldes väikesem ning mis pakub ka muid väärtusi lisaks rahalisele tulule? Liiga hea, et olla tõsi? Aga on – gneiss, Eestimaa oma kuld.

Mõeldes aga kaugemale tulevikule, siis kaevanduskäikudest võiks sündida midagi Wieliczka soolakaevanduste sarnast, kus maa alla on kujundatud sisuliselt terve linn majutuse, kirikute ja ballisaalidega. See on äge turismiatraktsioon, mis tõmbab aastas ligi üle miljoni külastaja.

Kas poleks tore, kui ka Eestis oleks selline turismimagnet? Kui kaua sa ikka Tallinna vanalinna najal tõsises turismikonkurentsis purjetad.

Turistide piletitulu ei aitaks üksnes maksta allesjäänud kaevanduskäikude hooldamise ja täiendamise eest, vaid tooks täiendavat tulu ka meie majutusasutustele ja söögikohtadele. Arvestades pigistust, mida meie horeca-sektor tunneb juba mõnda aega, ei usu ma, et nad ütleksid ei täiendavale turismivoole.

Tõsi, esimesest kaevandamisest turismiatraktsiooniks muutumiseni läheb aastaid, seejuures arvestusega, et alumistes kihtides saaks kaevandamine jätkuda, ilma et kaks tegevust teineteist segaksid. Kuid kui poolakad said hakkama, siis miks see ei peaks olema jõukohane meile?

Maa on toitnud eestlast juba sajandeid. Meie esiisasid küll see osa, mis jääb maa peale. Eelmisel sajandil õppisime kasutama ka seda, mis jääb maapinna alla, et tuua täiendavat rikkust ja valgust meie tubadesse. Suurema valguse ja jõukuse huvides peame kaevuma veelgi sügavamale, tehes seda küll nii, et suurema rikkuse poole püüeldes jääks ka keskkond hoitud ning alles jääks väärtus, mida pakkuda ka tulevastele põlvkondadele.

Kaevandades maavara, mille keskkonnamõju on teistega võrreldes väikesem ning mille kaevandamise järgselt ei jää alles mitte tühjus, vaid täiendava tulu allikas, muutub see Eestile omamoodi kullaks.