Kui enne oli Lääne avalikkus närvis ja ootas Iraani lööki, siis nüüd on Iisraeli kord pingeid kruvida. On ilmne, et suur sõda Lähis-Idas sõltub lisaks lahinguvälja tõsiasjadele ka suurte egode kokkupõrkest. Ehkki Benjamin Netanyahu on Hezbollahi vastu tehtud rünnakuga oma aktsiaid tõstnud, pole Iisraeli moraalne positsioon maailma areenil ülemäära paranenud.
Samal ajal jõuavad USA valimised aina lähemale ja on selge, et 5. novembri tulemusest sõltuvad otseselt ka suured geopoliitilised konfliktid. Sel korral esitame briifingus hüpoteesi, et lõpliku tulemuse otsustab see, kui ohustatuna tunnevad ennast Ameerika naised.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt www.aripaev.ee/uudiskirjad
Sõda Iisraeli ja Iraani vahel läks tuliseks. Samal õhtul, kui ilmus möödunud nädala briifing, tulistas Iraan Iisraeli pihta paarsada ballistilist raketti. Rünnak oli igas mõttes pretsedenditu ning ehkki lõpuks jäi otsene kahju tagasihoidlikuks, pelgab maailm Iisraeli tugevat vastulööki. USA näeb omalt poolt vaeva, et Tel Aviv ei ründaks Iraani tuumarajatisi, ent sama suurt ohtu nähakse naftataristu purustamises, millel on kohe otsene mõju globaalsele toormeturule.
Samal ajal jätkub Iisraeli sissetung Lõuna-Liibanoni, kus piirkonda valitseva Hezbollahi rühmitusega vahetatakse igapäeva ka raketituld. Nädala jagu kestnud operatsioonis on hukkunud väidetavalt juba üle tuhande tsiviilisiku. Lisaks mitmesajale tapetud Hezbollahi võitlejale on surma saanud ka vähemalt tosin juudiriigi sõdurit.
Saksamaa läks euroliidu vastu. Reedel otsustas Euroopa Liit tõsta Hiina elektriautodele kehtestatud imporditolle 45 protsendini. Saksamaa hääletas otsusele aga vastu, kartes, et Peking hakkab peagi pitsitama Hiina turul toimetavaid Saksa autotootjaid. Tööstus, mis moodustab Saksa majandusest üle kümnendiku, on kriisis, aga mitte üksnes lühinägelikkuse tõttu, mis kahandab selle globaalset turuosa.
Hiina hakkas omakorda uurima väidetavaid ebaseaduslikke subsiidiume sealiha- ja piimatoodetele. Sihikul on olnud ka Prantsuse alkoholitootjad, kes on niigi kaotanud Hiina uusrikaste viimastel aastatel õhenenud rahakoti tõttu. Prantsusmaa, Holland ja teisedki riigid, kes vastusammudega pihta saavad, hääletasid aga elektriautotariifide poolt.
Hiina börs jätkab rallit. Hiina turud jätkasid pärast nädalast puhkust septembri lõpus alanud järsku tõusu, ehkki päeva avanud 10protsendiline kasv taandus börsipäeva lõpuks 4protsendiliseks. Turul on Hiina keskpanga sammude tõttu oluliselt rohkem likviidsust, ent majanduse laiem väljavaade on endiselt pessimistlik. Analüütikute sõnul tõmbas täna turgudel lõpuks hoo maha kompartei fiskaalsete sammude ebaselgus.
Tööstustoodang kukub endiselt. Saksa tööstus ei näita endiselt paranemise märke, sest ka augustis langes töötleva tööstuse tellimuse hulk ligi 6 protsenti – kolm korda rohkem kui analüütikud olid oodanud. Saksa majandusele ei prognoosita ka tänavu kasvu, vaid hoopis mõni protsendi murdosa langust.
Võrreldes 2021. aastaga ehk sõja- ja energiakriisieelse perioodiga on Saksamaa tööstustoodang vähenenud ligi 10 protsenti. Ainus euroliidu riik, kus veel halvemini on läinud, on Eesti, mille langus on olnud ligi 20 protsenti. Eesrinnas on Kreeka ja Taani.
Läti tõstab maksu. Läti, kus kehtib astmeline tulumaks, muudab ja tõstab maksumäärasid. Kui varem kehtisid määrad 20, 23 ja 31 protsenti sõltuvalt tulu suurusest, siis tulevikus on üksnes kaks astet: 25,5 ja 33. Viimast maksavad kõik kuutasult, mis ületab 8775 eurot, seevastu esimesed 510 teenitud eurot on maksuvabad.
Varem tuli kõrgeimat maksumäära tasuda kuutasult, mis oli üle 6500 euro. Niivõrd suure kuutasuga töötajaid on Lätis umbes 11 000, mis tähendab, et uut 33protsendilist maksumäära hakkab tasuma ilmselt neljakohaline arv inimesi. Osa analüütikuid arvab, et kõrgeim maksumäär võinuks seepärast kehtida ka juba mõni tuhat eurot madalamalt sissetulekult.
Fookuses: naispresidendi valivad naised
Suured sündmused USA presidendivalimiste tihedas kalendris on otsa saanud. Debatte rohkem ei toimu ja ka teisi raputavaid vahejuhtumeid esialgu ei paista. Ning pilt on endiselt suuresti 50 : 50.
Nn roostevööndi osariikides Pennsylvanias, Michiganis ja Winsconsinis on edu Kamala Harrisel, nn päikesevööndi Arizonas, Georgias ja Põhja-Carolinas Donald Trumpil. Nevadas on õige napilt ees Harris.
Kuigi USA ajakirjandus keskendub neil nädalatel kõikvõimalikele demograafilistele gruppidele, kes võivad osutuda ise kaalukeeleks – uusimmigrandid, kel parteiline eelistus veel välja kujunemata; mustanahalised, kes pärast Barack Obamat on Demokraatide suhtes skeptilisemad; araabia-ameeriklased, keda häirib Washingtoni Iisraeli-poliitika – võib taanduda lõpptulemus õige mustvalgeks: kui aktiveeruvad mehed, võidab Trump, kui naised, siis Harris.
Nimelt on mõlema kandidaadi toetajate seas ebaproportsionaalne hulk samast soost toetajaid – ja nagu näitavad paigal püsinud arvamusküsitlused, eelistust keegi muutma ei kipu. Kuid naistel on neil valimistel eelis. Esiteks on neid rohkem vanemates eagruppides, kes ka USAs lähevad tõenäolisemalt valima kui noored. Teiseks on nad ka lihtsalt ajalooliselt rohkem valimas käinud. 2020. aastal oli naiste ja meeste valimisaktiivsuse suhe 55 : 45.
Mõttekoja Brookings arvutuste järgi tähendaks sama valimisaktiivsuse muster koos praeguste arvamusküsitlustega, et Harris võidaks nii Pennsylvania, Michigani ja Wisconsini kui ka Põhja-Carolina ja Nevada. Georgias, kus Biden võitis toona üksnes 11 000 häälega, oleks edu Trumpil ning ka Arizonas oleks edu ekspresidendil. Samas toimub Arizonas samal ajal ka abordiõiguse referendum, mistõttu võib naiste osakaal valijate seas olla veelgi suurem kui nelja aasta eest.
Teisisõnu: kui läheb nii, nagu prognoositakse, võidab Harris. Ent see kõik tugineb eeldusel, et arvamusküsitlused ei pane eriti mööda. Valimisvaatleja Nate Silveri sõnul on just see küsimus 5. novembri eel peamine ebaselguse element. Silveri sõnul ükski sündmus arvamusuuringuid tõenäoliselt enam väga ei nihuta – küsimus on lihtsalt selles, kas uuringud peegeldavad tegelikkust.
Mida toob alanud nädal?
Leedu valib ka parlamenti. Suur valimisteaasta toob Leedus lisaks kevadistele presidendivalimistele kaasa ka üldvalimised. Kui eelvalimised algasid täna, siis ametlik valimispäev on pühapäeval ning tulenevalt valimissüsteemist hääletatakse kahe nädala pärast mõnes kohas veel uuesti. Arvamusküsitlused prognoosivad edu sotsiaaldemokraatidele, kes teevad uuringute järgi peaaegu kolm korda parema tulemuse kui nelja aasta eest. Seevastu valitsev paremkoalitsioon kaotab kõvasti hääli.
Viimastel kuudel on arvamusküsitlustes ülikiirelt kasvatanud toetust populistlik Nemuno Aušra (NA), mille looja Remigijus Žemaitaitis on avalikult antisemiitlike vaadetega. Varem on ta esinenud ka venemeelsete ja reaktsionäärsete seisukohtadega. Parempoolsed erakonnad on lubanud, et moodustavad NA ümber sanitaarkordoni, samas kui sotsid pole võimalikku koalitsiooni välistanud.
Biden lendab Saksamaale. Ametist lahkuv USA president Joe Biden on neljapäevast pühapäevani Saksamaal, kus ta kohtub nii liidukantsler Olaf Scholzi kui ka Ramsteini formaadi riikide esindajatega. Viimases on keskne küsimus Ukraina abistamine, mida rõhutas eraldi ka Valge Maja pressiesindaja. Euroopa Liidus hoiab Ukraina abistamiseks kõrvale pandud 6 miljardit eurot kinni eesistujariik Ungari.
Ilmselt on Scholzil ja Bidenil jututeemaks ka Hiina-vastased tariifid, millele on Saksamaa seni vastu olnud.
Kagu-Aasia riigid kahe tule vahel. Täna algab ka Kagu-Aasia riikide ehk ASEANi ühenduse tippkohtumine. Ajal, mil kaubandussõda Hiina ja Lääne vahel süveneb, on just need riigid oma ekspordile orienteeritud majandustega kahe tule vahel. Suuri edasiminekuid siiski Laoses toimuvalt kohtumiselt ei oodata, liiati on riigid ettevaatlikud ka selle suhtes, mis suunas lähevad vähem kui kuu pärast toimuvad USA presidendivalimised.
Seotud lood
Ukraina ründas Moskvat
Miks lendavad Vene droonid NATO riikides, kas populistid dikteerivad Euroopa südamiku poliitikat ning mis toimub Ukrainas päriselt. Nendel teemadel kirjutab ajakirjanik Indrek Lepik selle nädala Globaalses briifingus.
Värske “Globaalne briifing”
Saksa populistlikud parteid AfD ja BSW kasvatasid toetust, Soome kärbib ning Harris ja Trump peavad debatti, need on põhiteemad Äripäeva ajakirjaniku Indrek Lepiku välisuudiste ülevaates.
Globaalne briifing
Ülikuum sõda Ukrainas, poliitilised pinged Euroopa südames ja USA viimane katse taltsutada Hiinat on ajakirjanik Indrek Lepiku selle nädala välispoliitika ülevaate fookuses.
Globaalne briifing
Kurski rinne tugevneb, Saksa haige mees koperdab ja ameeriklased jahivad Lähis-Idas rahu, need on olulisemad teemad Äripäeva ajakirjaniku Indrek Lepiku välisuudiste ülevaates.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele