Poliitsügis liigub üha lähemale ja nõnda on põhjust taas rääkida valimistest, sest on ju tänavune aasta jätkuvalt valimiste aasta. Olulisimad neist septembris toimuvad liidumaa valimised Saksamaa idaosas.
Kui Prantsusmaal ei saavutanud radikaalid prognoositud edu, siis vähemasti Ida-Saksamaal on nad liidumaa tasandil võidutsemas. Seejuures peab aasta aega veel vastu pidama föderaalvalitsus, mis lohiseb aga üksnes kriisist kriisi.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida siit: www.aripaev.ee/uudiskirjad
Ukraina on endiselt Kurskis. Kui sa ei räägi, ei saa ka midagi lekkida, tõdesid ukrainlased pärast möödunud suve vastupealetungi. Liikuda tuleb hoopis kiiresti, võttes sellega kalkuleeritud riske. Nagu näitab sissetung Kurski, võib õnnestumise korral nihutada nõnda lausa narratiive.
Ukraina on hävitanud piirkonnas kolm olulist silda, mis tähendab, et ehkki edenemisambitsioon on sellega esialgu raugenud, ei kavatse nad ka suurema vastupanu korral kohe tagasi tõmmata. Ukraina on võtnud vangi sadu sõdureid-ajateenijaid, kellest võib kujuneda oluline poliitiline surveavaldus Kremlile.
Kuid Venemaa jätkab ägedaid rünnakuid Ida-Ukrainas, edenedes nii Pokrovski kui ka Kupjanski all. Küsimus on, kui kaua saavad venelased idas piisavalt vägesid hoida enne, kui tuleb praegusest edust hoolimata Kurski alla appi minna.
Orbán jälle lammutab. Euroopa Liidu eesistujariik Ungari otsustas, et aitab venelastel-valgevenelastel lihtsustatud korras Schengeni viisasid saada. Välisminister Péter Szijjártó sõnul näevad põhjaeurooplased selles üksnes tonti, sest nad on lihtsalt ühed sõjaõhutajad.
Ungaril on vaja venelasi, et ehitada valmis oma Vene tehnoloogial põhinev tuumajaam. Töökäsi on selleks tarvis üle tuhande. Ungari ajakirjaniku Szabolcs Panyi sõnul ütlevad aga luureametnikud otse: Budapestist on saanud Vene luurevõrgustiku logistikakeskus.
Demokraadid peavad kongressi. USA võimupartei on sel nädalal Chicagos, et kinnitada oma presidendikandidaat ja talle antav parteiline mandaat. Asepresident Kamala Harris sai juba president Joe Bideni õnnistuse, ent teisipäeval peaks lavale astuma ka Barack Obama. 20 aastat tagasi oli see Obama, kes end Demokraatide kongressil sütitava kõnega suurele areenile mängis. Harrise puhul on seevastu küsimus, kas praegust auru – ja pigem avansilist toetust – jagub ka 5. novembrini.
Hiina majandus tammub paigal. Kui Euroopa majandused ei näita suurt minekut, siis sama peegeldab vastu ka maailma majanduse number kahest Hiinast. Viimased viis kvartalit on liikunud majandus halvemuse suunas ja ei näita nüüdki paranemise märke. Nõudlust pole ei ehituses-tööstuses ega ka jaekaubanduses, USA ja Euroopa Liit tõstavad pealekauba ka kaitsetolle.
Mpox möllab. Ahvirõuged on teinud juba mitu kuud tiire ümber Kongo, nakatades kümneid tuhandeid ja tappes ametlikult vähemalt pool tuhat inimest. Esimesed nakkused on tuvastatud ka Euroopas, täpsemalt Rootsis. Ehkki vaktsiinid on olemas Läänes, pole neid Kongos. Taani rõugevaktsiini tootja Bavarian Nordic on kõige selle ilmsiks tulekuga kasvatanud oma väärtust Kopenhaageni börsil kaks korda.
Fookuses: elav surnu lohiseb valimiste suunas
Saksamaa pole Euroopa haige mees üksnes oma majanduse pärast, mis ei suuda juba mitmendat aastat kohalt edasi liikuda. Euroliidu olulisima riigi poliitmaastikki on tavapäratult künklik. Angela Merkeli 16aastane ametiaeg, mil liidukantsler esindas stabiilsust ja tsentrismi – ehkki stagnatsiooni hinnaga –, on asendnud koalitsioonivalitsusega, mida ei kõlba õieti nimetada isegi mõistuse abieluks.
Järgmise aasta sügisel toimuvad Saksamaal föderaalvalimised. Kogu valimistevahelise aja alates 2021. aasta sügisest – kus COVIDist taastumise asendas peagi täiemahuline sõda Ukrainas ja sellega saabunud Euroopa energiakriis – on püsinud võimul niinimetatud valgusfoorivalitsus: punasotsid, kolla-liberaalid ja rohelised. Kuid stabiilsusest on asi kaugel.
Sotsid on pistnud pea liiva alla ja loodavad, et kui midagi ei tee, siis läheb äkki kõik ise ikkagi paremaks. Valimiskünnise ületamisega maadlevad liberaalid otsivad oma nišši endiselt kliimaregulatsioonide ja tööstuse vastandamise sektorist. Ning rohelised on pidanud kõigest väärtuspõhisest poliitikast hoolimata tunnistama, et kui kõht on tühi, ei huvita progressiivsed ideaalid suurt kedagi.
Lühiajaliselt tähendab see, et oluliste investeerimisotsuste asemel on peale jäänud liberaalide jäik rahanduspoliitika, mis koos kõigi muu kärbetega külmutab ka Ukrainale jagatava abi. Kogu kaitse-eelarve, mis Zeitenwende vaimus pidi kõike muutma, kasvab veidi enam kui miljardi jagu – viis korda vähem, kui kaitseminister Boris Pistorius tahtis.
Sellest saab pihta ka Leedu, kuhu läkitatud Saksa brigaad jääb kärbete tõttu ilma kolmandikust vajalikust ressursist. 2027. aastal peaks olema Saksamaa kaitsekulud 80 miljardit eurot. Sel aastal on eelarves aga üksnes 50 miljardit.
Vahest pole kaitsepoliitiliste otsuse selgitusteks tarvis vaadata kaugemale kui juba tänavu sügisel toimuvad valimised kolmel liidumaal riigi idaosas – Saksimaal, Tüüringis ja Brandenburgis.
Alternativ für Deutschland, mis enam eriti ei varjagi, et igatseb 1930. aastate järele, võidab tõenäoliselt esimest korda mõnel liidumaal valimised. Ja nende järel ei kappa tingimata peavool, vaid uued vasakpopulistid: Sahra Wagenknechti liit.
Tüüringit praegu valitseva Die Linke (Ida-Saksa kommunistide järeltulija) kohalik valitsusjuht Bodo Ramelow arvab seevastu, et Saksamaa välispoliitiline prioriteet peaks olema mittekallaletungileping Venemaaga.
Kuni püsib sanitaarkordon, mis seda sorti jõude föderaalvalitsusse ei lase, on Berliini poliitika prognoositav. Majanduskriis ja stagnatsioon on aga sillutanud varemgi teed tõelistele radikaalidele.
Mis saab edasi?
Scholz ja Sandu. Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz on kolmapäeval Moldovas, et kohtuda riigi presidendi Maia Sandu ja peaminister Dorin Receaniga. Keskseteks teemadeks mõistagi nii sõda Ukrainas kui ka laiem julgeolekukontekst. Saksamaa on aga Moldovale ka oluline kaubanduspartner ning Saksa autotootjad on riiki omajagu investeerinud.
Trump Arizonas. Samal ajal, kui Demokraadid peavad parteipidu, on Vabariikliku Partei esikandidaat Donald Trump piiriosariigis Arizonas. Ülehomse visiidi eesmärk on tuua fookus tagasi demokraatide nõrkusele – migratsioonikriisile lõunapiiril. Kriis on küll tänu kokkulepetele Mehhikoga paranenud, ent vabariiklased nägid juba kevadel kongressis tõsist vaeva, et blokeerida päriselt toimivate lahenduste leidmist.
Diplomaatia viimane võimalus. USA välisminister Antony Blinken on taas Lähis-Idas, et leida kokkuleppimise võimalusi Iisraeli ja Hamasi vahel. Täna on ta Egiptuses, et püüda sõlmida mingitki relvarahu – mida ameeriklased on sidunud Iraani rünnaku ennetamisega. Iisrael ise on aga sisepoliitilises kriisis, mida võimendavad nii peaminister Benjamin Netanyahu kohtuasi kui ka üha kriitilisemaks muutuv survegrupp inimestest, kelle lähedased on endiselt Gaza sektoris pantvangis.
Seotud lood
Möödunud nädal tõi muutusi sõjarindele, kui Ukraina viis sõja Venemaa territooriumile. Julgeolekuekspert Rainer Saksa hinnangul õnnestus ukrainlastel lühikese ajaga Venemaale suurt kahju teha.
Globaalne briifing
Mis saab Kurski avantüürist, Poola menetleb eelmise valitsuse patte ja Pariis otsib taga peaministrit. Need on Äripäeva ajakirjaniku Indrek Lepiku teemad selle nädala olulisemate välisuudiste ülevaates.
Lääne positsioonid sõja ja võimaliku rahu kohta on muutunud ja muutumas, oma seisukohti revideerib ka Kiiev, üllatades venelasi rünnakuga nende endi territooriumil, kirjutab vaatleja Raivo Vare Äripäevas ilmuvas sõjablogi 38. sissekandes.
Globaalne briifing
Suur börsikrahh ja suur sõda Lähis-Idas. Ning kui suured on Kamala Harrise šansid USA presidendivalimistel. Nendel teemadel peatub Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik oma igal nädalal ilmuvas välisuudiste kokkuvõttes.
23. mail toimub Von Krahli teatrimajas Rakvere Elustiilipäev – avalik sündmus, mis tõstab esile puhkamise kui teadliku eluoskuse ja vaimse tasakaalu osa. Ürituse tänavuseks juhtmõtteks on „Puhkus on jõud!”.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele