ESG ekspert: plastijäätmete tootmine võib mitmekordistuda, vaja on olulisi muutusi
Prognooside kohaselt võib plastijäätmete tootmine ilma oluliste poliitika- ja jäätmekäitluspraktikate muutusteta kolmekordistuda aastaks 2060, kirjutab KPMG keskkonnaekspert ja ESG trendide suunanäitaja Marilin Saluveer.
Eesti seisab endiselt silmitsi jäätmete sorteerimise ja ringlussevõtu infrastruktuuri probleemidega, mis takistavad edasist arengut, hoiatab Marilin Saluveer.
Foto: KPMG Baltics
Aasta tagasi uurisime, kuidas Euroopa Liidu (EL) kliimaeesmärgid loovad Eesti jäätmekäitlussektorile uusi ärivõimalusi. Sellest ajast saadik on toimunud märkimisväärseid arenguid, mida on ajendanud nii kohalikud algatused kui ka ülemaailmsed liikumised ringmajanduse suunas.
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.