Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valeria Kiisk: Eesti riigi ja elanike rikkus – sünonüümid või mitte?
Kas ettevõtlusvara panus riigi majandusse on võrdväärne nende panusega omaniku rikkuse kasvule, küsib Redgate Capitali partner Valeria Kiisk Äripäeva Rikaste TOPi kontekstis.
Rikkust ei teenita igas tööstusharus – omanike rahakoti järgi reastatuna on valdkondi vähem, kui osaleb SKPs. Muidugi, loogilistel põhjustel peame sellise harjutuse raames kaotama avaliku sektoriga seotud tööstusharud, mis ei ole ettevõtlusvarad. Aga on ka muid sektoreid, mis ei ole Rikaste TOPi esindatud (näiteks mäetööstus, haldus- ja abitegevused).
Innovaatorid, iduettevõtjad ja kõik muud nutikad Eesti naised-mehed – kõik, kel on säravaid äriideid –, kui te kaardid oskuslikult lauda mängite, võite leida kodumaise investori, kirjutab Äripäev juhtkirjas täna ilmuva Rikaste TOPi valguses.
Eesti 100 rikkaima ettevõtja vara väärtus on aastaga kasvanud üle 20%, selgub täna ilmunud Äripäeva Rikaste TOP 500 edetabelist, mille võitsid TransferWise’i asutajad Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus.
Inbanki asutaja Priit Põldoja asub täna ilmunud Rikaste TOPis 391. kohal, tema vara suuruseks on 10,1 miljon eurot. Eelmisel aastal oli ta esimest korda edetabelis ja siis oli 7,6 miljoni euroga 479. kohal.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.