Iibekriisile on erandeid: Balkani ja Kesk-Aasia riigid näitavad, miks rahast üksi ei piisa ja poliitika ei aita

Kas Eesti järgmine edulugu sünnib vägevatest põlvkondadest, kiiremast asjaajamisest või ettevõtjate suuremast panusest riigi julgeolekusse? „Soraineni sageduse“ saates arutlevad neil teemadel Äripäeva ideekonkursil „Edukas Eesti“ advokaadibüroo Soraineni eriauhinna pälvinud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor Ülle Ernits ja ettevõtja Taavi Tammoja. Vestlust juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp.

Päriselt iibe ja majandusega tegeledes saame säilitada edu, mille kätte võidelnud oleme. On see noorte või vanade teha, on iseküsimus, kirjutab majandusanalüütik ja endine konkurentsiameti peadirektor Peeter Tammistu Äripäeva essees.

Seaduse seletuskirjas peab edaspidi põhjendama, kuidas mõjutab seadus Eesti iivet.

Rahvaarv langes teist aastat järjest, tänavu 1. jaanuari seisuga elab Eestis statistikaameti andmetel 1 360 745 inimest, mida on 9250 võrra vähem kui aasta varem.

Kaasaegne ärireiside korraldus peab olema kiire, mugav ja paindlik. Töötaja soovib tavapärase lennu ja hotelli broneerida võimalikult lihtsalt, ettevõte aga vajab ülevaadet reisikuludest, selget reisipoliitikat ning kindlust, et reisija saab vajadusel kiiresti abi. Lihtsa ärireisi saab töötaja ise broneerida, kuid keerulisema marsruudi, viimase hetke muudatuse või ootamatu olukorra puhul muutub oluliseks professionaalne reisiabi.