Riik seab varjenditele reeglid. 2034. aastaks peaks varjumiskoht olema pooltele elanikele
Siseministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega seatakse nõuded varjendite rajamisele ja varjumiskohtade põhimõtetele. Eesmärgi järgi peaks 2034. aastaks olema varjumiskoht tagatud poolele Eesti elanikest.
Siin ei ole midagi võrrelda, tunnistab Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Tarmo Leppoja saates "Kinnisvaratund" varjendite kohta Tallinnas ja Helsingis. Siiski on ka Riigi Kinnisvara uute varjendite ehitamise ette võtnud.
Valitsus vähendab bürokraatiat ja lihtsustab ehitust: varjendid, vanade hoonete seadustamine, projekteerimistingimused, ehitusseadustiku muudatused peaksid erinevatest hoonetega seotud nõuetest maha hammustama kuude ja aastatepikkuseid menetlusi.
Aastaid legaliseerimata olnud elamud, samuti garaažid, saunad ja muud väiksemad kinnisvaraobjektid ei pruugi peagi enam omanikele peavalu valmistada. Planeeritavad muudatused ehitusseadustikus vähendavad oluliselt bürokraatiat ning mõnel juhul ei ole enam vaja isegi ehitusluba.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.