Saksa idufirma lõi Eesti kaitsetööstuse abiga uue relva

Töötleva tööstuse tootmismaht kasvas novembris 4,5%, ligi kolmveerand kasvust tuli vaid kahest tegevusalast.

Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EIS) toetab 3,7 miljoni euroga üheksat Eesti kaitsetööstuse projekti, milles enamus on seotud droonide ja küberlahendustega.

Eesti kaitsetööstus on kirju nagu laigud vormil: uuendada püütakse nii punkreid kui ka droone ja nii mõnigi on saanud oma toote lahingus testitud ja on valmis massiliselt tootma hakkama, kui sõda peaks jõudma kodumaale. Teised aga panevad end veel alles valmis, et kaitseväes huvi tekitada.

Ilma Ukrainas testimata on väga keeruline oma droone edasi arendada ja on oht konkurentidest maha jääda, rääkis kaitsetööstusettevõtte Defsecintel Solutions juht ja osanik Jaanus Tamm.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.