Nordea sai Soome järelevalvelt karmi kriitikat

Helsingi börsil noteeritud finantskontsern Nordea teatas täna hommikul möödunud kvartali tulemustest: selgus intressitulud ja ärikasum vähenesid võrreldes möödunud aastaga. Põhjanaabritest analüütikud tunnevad muret ettevõtte kulude juhtimise üle.

Investorite huvi jätkusuutlike fondide vastu on jahtunud, sest turul oli näha palju PR-trikke ja reaalsuse moonutamist. Tegelikult ei tasuks lootust kaotada, veel enam – tegelikult aitab muutust esile kutsuda ka nendesse kõige “halvematesse” firmadesse investeerimine.

Nordea Bank Abp on saanud Euroopa Keskpangalt loa uueks 250 miljoni euro suuruseks aktsiate tagasiostuprogrammiks, mis on kolmas taoline sel aastal.

Helsingi börsil pesitseb mitu suuremat ja pikema ajalooga dividendide maksjat kui Balti börsidel, kuid neile ligipääs on maksustamise tõttu kohati keeruline.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.