Lätis küpseb plaan jätta eestlased Rail Balticul lõksu
Läti Raadio teada on poliitikud Riias jõudnud kulude kokkuhoiuga sinnamaale, kus kõva häälega räägitakse plaanist jätta Riia ja Eesti vahel 60 kilomeetri pikkune Rail Balticu lõik vanale rööpmelaiusele.
Taristuehituse TOPi liidrite hinnangul ootaks valdkonda järsk kukkumine ilma Rail Balticuta, ent ka suurprojekt ei pruugi kõiki päästa, kuna sisendhinnad ja riigi teederahastuse seiskumine suruvad kasumid miinusesse.
Lääne-Eesti jaoks on üliolulised taristuprojektid nagu Rail Baltic ja maanteede ehitus, rääkis Äripäeva peatoimetaja asetäita Aivar Hundimägi, kes jagas Äripäeva raadios värskeid muljeid piirkonna edukate ettevõtete tunnustusürituselt.
Vilniuse energia- ja tehnikamuuseum täitub vaikselt. Kohale saabuvad Rail Balticu esindajad, kõigi Balti riikide ametnikud ning ka Hispaania delegatsioon, et sõlmida miljardiline leping raudtee elektrifitseerimiseks. Kuigi ehitusplatsidel käib hoogne töö, muutuvad plaanid üha tagasihoidlikumaks.
Värskest ehitusmaterjalide tootjate TOPi andmetest nähtub, et kindlamalt tundsid end 2024. aastal ettevõtted, mis said osa suurtest riiklikest töödest.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.