VKG loobub plastijäätmete tehase rajamisest

Eesti plastijäätmete ringlussevõtu võimekus on alakasutatud, samal ajal kui tööstus toob ringlussevõtuks vajaliku toorme sisse välismaalt ja riik maksab Euroopa Liidule miljoneid plastimaksu. Keskkonnaagentuuri värske analüüs juhib tähelepanu vajadusele kasvatada kodumaist jäätmevoogu ja parandada sortimissüsteemi, et ringmajanduse potentsiaal Eesti tööstuses saaks realiseeruda.

Kuigi investeeringud tööstusvaldkonda on langenud ja firmajuhid ennustavad investeeringute jätkuvat vähenemist, on Eestisse kerkimas ligi paarkümmend uut tehast. Usinaim tootmispindade laiendaja on metallitööstus.

Ühe jalaga hauas Eesti põlevkivitööstus otsib usinalt alternatiive, millest üks on prügi. Nimelt valmistuvad põlevkivitööstused suurteks investeeringuteks, et plastjäätmeid töödelda.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.