Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,4% ja absoluutses vaesuses 3,3% Eesti elanikkonnast, teatas statistikaamet. Eelneva aastaga võrreldes suhteline vaesus langes ning absoluutne vaesus kasvas.
Võrreldes 2023. aastaga langes suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal 0,8 protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal aga tõusis 0,6 protsendipunkti võrra.
“Piiblis ei ole vaene õndsam ega õigem rikkast, nii vaesus kui rikkus on osa selle maailma reaalsusest”
Piibel õpetab annetama, aga ka investeerima ja heaperemehelikult majandama, kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma Äripäeva essees.
Statistikaameti andmetel elas eelmisel aastal suhtelises vaesuses 20,2% ja absoluutses vaesuses 2,7% Eesti elanikkonnast, mis aastases võrdluses veidi vähenesid.
Arutelud teise pensionisamba üle ei vaibu. Ja ilmselt mida lähemal on valimised, seda valjemad on avaldused ja erksamad välja käidud näited. Kuid praegune arutelu toimub viisil, mis ei võimalda kokkulepet, sest võrdleme ja arutame valesid asju, leiab Delovõje Vedomosti börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.