“Mul on hea meel, et arutelud on muutunud praktiliseks ‒ eesmärkide seadmisel kaalutakse läbi nendeni jõudmise viisid, mõjud ja alternatiivid,” ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Foto: Liis Treimann
Eile toimus Euroopa Liidu keskkonnanõukogu, kus riikide ministrid arutasid esimest korda ELi kliimamäärust, millega lepitakse kokku 2040. aasta heitme vähendamise vahe-eesmärk ja viisid, kuidas seda saavutada. Lõppeesmärk on kliimaneutraalsus 2050. aastaks.
Kuigi kliimamuutuste küsimus peaks olema elukeskkonna tuum, jääb see Eesti erakondadele kohalike valimiste kontekstis parimal juhul kõrvalteemaks, kirjutab politoloog Lauri Peterson.
Keskkonnaühendused paluvad riigiasutustelt, et Eesti seisaks Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimistel plaanitust märgatavalt suurema kliimarahastuse eest.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?