Jõgevamaal tuvastati seakatk ligi 650 seaga farmis

“Siin hommikulauas on valikus ainult köögiviljadega sarvesai ja kuulge, teine on lõhega,” ütleb seakasvataja ironiseerival noodil käesoleva aasta seakasvatuse konverentsi eel. “Jajah, nii ta on meil praegu,” vastab teine.

Sigade Aafrika katku levik on jõudnud olukorda, kus sealihatootjad otsivad mööda Eestit, kust vähegi saaks veel kodumaist toorainet. Samal ajal otsitakse liha ka välismaalt.

Põllumajandus- ja toiduamet käivitas sigade Aafrika katku epideemia tõttu hädaolukorra plaani: valmistutakse täiendavateks kolleteks ja otsitakse loomade matmispaiku, sest isegi Läti tehase käitlemisvõimekusest jääb väheks.

Seakatku jõudmine Eesti suurimasse seafarmi EKSEKO toob kaasa valusad muutused kodumaises toidutootmises, ütlesid Äripäeva ajakirjanikud arvamussaates “Äripäev eetris”.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.