Rakvere lõpetas värske hankelepingu, sest ettevõtja ei saanud tööga hakkama

Aastate eest loodud prügikorralduse meetmed pole siiani oodatud muutusi toonud. Nii jääb see ilmselt ka jäätmereformi jõustumise järel, kirjutab Tootjavastutusorganisatsiooni juhatuse liige Kristiina Dreimann Infopanga jäätmekäitluse kvartaliraportis.

Valitsuse väljakuulutatud jäätmereform tekitab praegustes suurtes prügivedajates ja -käitlejates nii toetavaid kui ka eitavaid reaktsioone, kuid ühes ollakse kindel: nii odav jäätmevedu ei tule, kui minister lubas.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) annab toetust liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks. Ettevõtted saavad toetust küsida ettevalmistavateks tegevusteks, jäätmete ringlussevõtuks ning jäätmearuandluse liidestamiseks riikliku infosüsteemiga. Alates 24. maist saavad toetust taotleda kõikide jäätmeliikide töötlejad.

Vana mööblit ja märkimisväärset osa puidust ehitusjäätmeid Eestis taaskasutada ei saa ning need tuleb Lätti vedada. Karm regulatsioon ja elektrijaamade pikaleveninud moderniseerimine on Eesti ilma jätnud tervest töötlemise allsektorist ja ka odavast toorainest.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.