Kapipõhjast leitud räbala maali eest sai pensionär tuhandeid eurosid

Kunstilembelise investori vaba raha tuleb ajastada kaks korda aastas toimuvatele suurte galeriide oksjonitele: kevadel ja sügisel. Aprilli lõpus ning mai alguses toimuvatele kevadoksjonitele on pealinna tuntumad galeriid sel aastal välja pannud erakordsed šedöövrid.

“Võib-olla tahavad inimesed sellisel keerulisel ajal omale ilu,” põhjendas oksjoni korraldaja rekordilist pakkumiste hulka.

Galeristid ja kunstnikud tajuvad kasvavat huvi Eesti kunsti vastu ja soovi omale kunsti osta. See on kunstnikele, kes alles mõni aasta tagasi kooli lõpetasid, parajalt ootamatu, kuigi hea uudis.

“Miks te ometi siin Eestis olete?” “Meeldib.” “Sa ilmselt ei räägi eesti keelt.” “Räägin.” “See asi, mida sa teed, eestlastele kindlasti ei meeldi.” “Meeldib väga.” “Kauaks sa siia siis veel jääd?” “Ma elan siin.”

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.