Valitsus kiitis eraisikute laenuregistri loomise heaks
Valitsus kiitis heaks eelnõu, mille alusel saab Eestis 2028. aastal tööd alustada krediiditeaberegister, mille peamiseks eesmärgiks on ennetada ülelaenamist.
Tarbimislaenude võtjate viivised muudkui kuhjuvad, kuid vastutustundetu laenuandmise eest ei pea kiirlaenukontorid kuigi palju põdema: neid lihtsalt ei kontrollita piisavalt. Sellisele järeldusele jõudis riigikontroll raportis, mis uuris justnimelt tarbimislaenude järelevalve tõhusust.
Positiivse krediidiregistri abil saaks tavainimene laenusid kergemini võrrelda ja kokkuvõttes võtta odavamat laenu. Maksejõuetud inimesed ei saaks laenu ja tarbija jaoks oleks ka lihtsam pettusi ennetada. Miks meil siis sellist registrit juba olemas ei ole? Kas parem oleks riiklik register või erasektori hallatav register?
Järelmaksu, väikelaenu ja sõiduauto liisingu taotlemine ning vastuse saamine on automatiseeritud protsesside tõttu vaid minutite küsimus, kodulaenu taotlemine on sellega võrreldes justkui ajale jalgu jäänud, kuid see muutub, kirjutab Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.