Teekond parimaks põllumeheks: mootorsaed Opelisse, ettevõte riiulist ja ämma käendatud traktor

Kui äsja maakonna vapimärgi pälvinud Lea Pilme käib Tartu ülikoolis tulevastele eripedagoogidele loenguid andmas, ütleb ta neile poolnaljaga, et tema puhul on tegu elava ajalooga: Pilme ise õppis eripedagoogikat ajal, kui tänased sõimusõnad olid kasutuses meditsiiniliste diagnoosidena, lapsed olid jaotatud õpetatavateks ja mitteõpetatavateks ning kaasavast haridusest ei olnud keegi undki näinud.

“Eks igaüks peab oma risti ikka ise kandma,” muheles üle 40 aasta Lääne-Virumaal ettevõtluses tegev olnud Olev Rohumäe maakonna kuldse vapimärgi kavalerina. Aga mis mees ta on?

Tänavu valiti parimaks põllumeheks Lääne-Virumaa ettevõtte Muuga PM tegevjuht ja Artiston Grupi põllumajandusvaldkonna juht Margo Klaasmägi, kes usub, et võitis tiitli oma panuse pärast ühiskonda ja ettevõtlusse.

Märtsis, kolm nädalat peale sõja algust hakkasid Venemaale kehtestatud sanktsioonid meie põllumeest tugevalt rõhuma. Eelnevalt oli juba rakendunud ka ekspordikeeld Venemaa väetistele, mis mõistagi tõstis selle hinda mürinal. Teiseks valukohaks põllumehele sai loomasööt, selle hind ja kättesaadavus. Kuidas on olukord oktoobris?

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.