Veofirmad loodavad kõige karmimast piirikontrollist pääseda
Kui suuri muutusi Eesti-Vene piiril algav range piirikontroll ettevõtjatele kaasa toob, sõltub ettevõtjate sõnul sellest, mida ametiasutused täieliku kontrolli all täpselt silmas peavad.
Aeglane piirikontroll Jaanilinnas ja pikk pühadenädalavahetus Eestis-Soomes on toonud kaasa selle, et kümned inimesed on pidanud ööbima sõna otseses mõttes Narva piiripunkti sissepääsu juures, ja olukorda on ära kasutanud ka petturid.
Sõjapropagandat täis Vene ajalehtede, hirmkallite Itaalia trühvlite, lihvimisketaste ja hennavärvi, aga ka mängusõdurite ja -lennukite ning raketiheitja mudeli ja kaatri varuosadega Venemaa piiril tabatud ettevõtja muretseb võimaliku Eesti riigist väljasaatmise pärast.
Eesti-Vene piiri ületamine tõotab muutuda veelgi ajakulukamaks, sest senine pisteline riskipõhine kaupade ja veokite kontrollimine ei ole osutunud sanktsioonide tagamisel piisavaks.
Venemaale pääseb veok alles kolme nädala pärast – piiriületuse järjekorda venitavad pikemaks naaberriikide juhid, aga logistikafirmad näitavad näpuga ka sahkerdajatele, kes on püsti pannud järjekordades tekkinud kohtade üleostmise äri, kirjutab Delovõje Vedomosti.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.