Eesti festivalid on üha kestlikumad, aga rahanappus seab ideedele piirid
Käes on festivalide kõrghetk. Igal nädalal on Eesti eri paikades rohkelt üritusi, millest kõiki ei jõua isegi soovi korral väisata. Millised on muusikasektori peamised rohetegevused, mis aga kitsaskohad?
Kakskümmend aastat tagasi sündinud nägemus targast ärilinnast õitseb täies hiilguses. Ülemiste City on kui linn linnas – vaid rohelisem, nutikam ja ambitsioonikam.
Majanduslikult keerukal ajal on riigi poolt loogiline investeerida sinna, kus idanevad lennukad ideed, kirjutab kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja Eili Lepik Äripäeva arvamusrubriigis.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.