Äripäeva mõjukohad avalduvad peamiselt toodetes ja teenustes, kuid mõõdame ka büroopinna CO2 jalajälge. Suurim saaste pärineb konverentside korraldusest ja tehnoloogiakuludest.

- Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk, Äripäeva peadirektor Igor Rõtov ja Kestlikkusuudiste juht Karmen Laur
- Foto: Andras Kralla
Äripäev on kestlikkusteemadega tegelenud kolm–neli aastat, neist süvitsi viimasel kahel aastal. Kestlikkuse eesmärgid on kirjas ka äristrateegias. “Ettevõtte poolt vaadates on kaks poolt, mis on mõlemad meile olulised. Üks on see, kui kestlikud me ise oleme täna, ja teine pool on see, kuidas me suudame kaasa aidata kõikidel Eesti ettevõtetel kestlikud olla,” ütles Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Äripäev avas Kestlikkusuudiste teemaveebi. Kellele ja miks? Mida on uuest uudisveebist oodata?
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?