Ehkki otsese kahju kannatajateks olid ettevõtte partnerid välismaal, oli see tõsine löök Eesti ettevõtte mainele.

- Foto on illustreeriv.
- Foto: Liis Treimann
Äripäeva mai ajakirjast saab lugeda ka muude küberpettuseskeemide kohta, millega on Eesti inimestelt raha varastatud.
Tänavu esimeses kvartalis sai RIA taas teateid, et raha üritatakse välja petta niinimetatud tegevjuhi petuskeemiga, kus kurjategijad saadavad näiliselt tegevjuhi nimelt maksekorraldusi või võltsarveid, mille kasusaajaks on kurjategijad ise.
Kogu sündmuste ahel saab sageli alguse ettevõtte mõne meilikonto kompromiteerimisest, mis annab kurjategijatele võimaluse jälgida meilivestlusi ning koguda taustinfot, et siis õigel hetkel usutavalt vestlusesse sekkuda.
Nagu mainitud, on mõned pettusekatsed tänavu paraku juba ka edukaks osutunud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.