Hoiu-laenuühistute koosolek Kambjas: pätid tekitavad tohutu mainekahju

Hoiustajatele 18 miljonit eurot võlgu jäänud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu nõukogu esimees oli viimati Andrei Hrustaljov, kes oli ühel hetkel sama menukas õppejõud kui Kristjan Liivamägi.

Georg* ei hinganud enam. Abikaasa Anna oli jätnud mehe tööd tegema ja ise voodisse läinud, kui kuulis järsku Georgi töötoast tugevat põntsatust. Mehe keha lamas põrandal.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotiasja vedavat haldurit Martin Kruppi häirib, kui hoiustajatesse suhtutakse naeruvääristavalt. Lihtsate inimeste raha meelitatakse ühistutesse, mille üle ei ole hoiustajatel ega ka riigil kontrolli.

Tavaliste inimeste miljonitega põhja läinud hoiu-laenuühistuid ERIAL ja Eesti Areng auditeerinud Aleksei Kisseljov soovitab ühistud järelevalve alla panna. Samal ajal tekitab laiemalt juba aastaid segadust ühistute seaduse kahe paragrahvi täitmine ja kontroll.

Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.